Skip to main content

MIS ON PUUKENTSEFALIIT?

Puukentsefaliit on Eestis endeemiline. Siit näete, kus on juhtumid kõige levinumad ning mida saate teha enda ja oma pere kaitsmiseks.

Puukentsefaliidi ennetamine vaktsiini abil

People in the grass

Vaktsineerimine on üks tõhusamaid kaitsemeetmeid puukentsefaliidi vastu. 

Vaktsineerida saab perearstikeskustes ja kliinikutes üle Eesti.[1]

Leia kliinik

MIKS ON OLULINE VAKTSINEERIDA?

Vaccine

Nakkushaiguste ja surmade vähendamisel on vaktsiinist parem vaid puhas vesi. Immuniseerimine võib igal aastal ära hoida miljoneid surmajuhtumeid kogu maailmas.

Vaktsineerimine kaitseb teid. Kui haigused levivad inimeselt inimesele, aitab vaktsineerimine tõkestada ka haiguse edasist levikut.

Kui piisavalt inimesi on vaktsineeritud, saab teatud haigusi vähendada või isegi kõrvaldada.

Puukentsefaliit

Levib vaid mõne minuti jooksul pärast nakatunud puugi hammustust.[2] Vaktsineerimine on üks tõhusamaid kaitsemeetmeid puukentsefaliidi vastu.[3]

70 puukentsefaliidi juhtumit tuvastati 2020. aastal Eestis Terviseamet [1]

Puukentsefaliidi risk on suurim metsades ja rohumaadel Balti riikides, Venemaal ning Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopas.[2,3]

Eestis on puukentsefaliidi risk suurem maapiirkondades, kuid ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.  2020. aastal esines enim puukentsefaliidi haigusjuhte Saare, Pärnu, Tartu ja Põlva maakonnas ning Tallinnas. [1]

2018. aasta seisuga oli EL-is/EMP-s kõige rohkem puukentsefaliidi kinnitatud juhtumeid Tšehhis (712), Saksamaal (583), Leedus (384), Rootsis (385) ja Austrias (170).[3,4]

Tšehhi, Saksamaa, Leedu ja Austria andmete allikas – ECDC

Rootsi andmete allikas – Folkhalsomyndigheten  

 Allikas: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ja Šveitsi Rahvatervise Föderaalne Büroo (FOPH)

Millised on sümptomid?

Pärast kokkupuudet puukentsefaliidi viirusega tekivad esimesed sümptomid tavaliselt 7–14 päeva jooksul.

Infektsiooni esimeses faasis võib viirus põhjustada gripilaadseid sümptomeid:

Palavik

Külmavärinad

Peavalu

Lihasevalu

Ligikaudu 20–30% nakatunud inimestest kogeb hiljem teist faasi, mis võib hõlmata neuroloogilisi seisundeid alates kergest meningiidist kuni raske entsefaliidini.[2]

Teises faasis tekkinud entsefaliit võib põhjustada halvatust, püsivaid kahjustusi või surma. Puukentsefaliidi nakkuse vastu ei ole spetsiifilist ravi, mistõttu on eriti oluline just ennetusega tegeleda.[3]

Puukentsefaliit vs. puukborrelioos

Kuigi mõlemad haigused levivad puugihammustuste kaudu, on puukentsefaliit viiruslik ja puukborrelioos bakteriaalne haigus. See tähendab, et antibiootikumid peatavad puukborrelioosi, kuid mitte puukentsefaliidi viiruse levikut. Ja erinevalt puukborrelioosist saab puukentsefaliiti vaktsiinide abil vältida.

Kas ma olen ohus?

Iga puugihammustus ei ole nakkav. Kõige tõenäolisemalt on teil oht haigestuda, kui viibite piirkonnas, kus puukentsefaliidiga nakatunud puugid on levinud.

Puukentsefaliiti nakatumise riski võivad suurendada ka järgmised tegevused.

Viibimine õues aprillist oktoobrini, mil maapinna temperatuur on vahemikus +5 kuni +7 °C – siis on puugid kõige aktiivsemad.

Välised tegevused puukentsefaliidi riskipiirkondades ning niisketes ja varjulistes paikades.

Viibimine rohtukasvanud ja metsastunud aladel, sealhulgas linnaparkides.

Pastöriseerimata või toorpiimast valmistatud toodete, näiteks toorkitsepiima joomine.

Puukentsefaliidi sümptomid võivad ilmneda alles kuu aega pärast puugihammustust. Kui teil esinevad pärast õues või puukentsefaliidi riskipiirkonnas viibimist sümptomid, pöörduge kindlasti arsti poole. Ka siis, kui te ei märganud oma nahal puuki.

Puukentsefaliidi eest kaitsmine

Puukentsefaliiti nakatumise vältimiseks on küll praktilisi lahendusi, ent kui kavatsete veeta palju aega õues või piirkondades, kus võivad pesitseda nakatunud puugid, on üks tõhusamaid kaitsemeetmeid vaktsineerimine.

Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine Eestis

Puukentsefaliit on vaktsiiniga välditav haigus.

  • Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.[4]
  • Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem.[5]
  • Pärast kahte süsti on immuunsus tõhus ja kaitseb ühel hooajal – kolmas süst pikendab immuunsust.[5] 
  • Eesti Terviseamet soovitab iga 3–5 aasta tagant uuesti vaktsineerida.[6]
  • Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest.[6]
  • Vaktsineerida saab teie perearst või medõde. 

Leidke oma kohalik kliinik

Kuidas vältida puugihammustust

  • Matkates, telkides või riskipiirkonnas õues aega veetes kandke pikki pükse, sokke ja kinniseid jalanõusid.
  • Kandke heledaid riideid, et puuke lihtsamini märgata ja maha pühkida.
  • Kasutage putukatõrjevahendeid, mis sisaldavad DEET-i.
  • Vältige pastöriseerimata piimatoodete tarbimist.
  • Kindlasti ei tohi tarbida pastöriseerimata piimatooteid, kui loom (näiteks kits või lehm) on teadaolevalt nakatunud puukentsefaliiti.
  • Eestis on teatatud juhtudest, mil inimesed on joonud
    toorkitsepiima ja nakatunud puukentsefaliiti. 
  • Sel viisil nakatumise vältimiseks tarbige pastöriseeritud piima ja piimatooteid.

Kuidas puuki eemaldada

Puuk tuleb eemaldada võimalikult kiiresti, kuigi see ei pruugi puukentsefaliiti nakatumist alati vältida. Haigus võib inimestele levida vaid mõne minuti jooksul. Seepärast on riskirühma kuuluvate inimeste korral soovitatav ennetusmeetod vaktsineerimine.

Kui puuk on naha külge kinnitunud, järgige järgmisi juhiseid. 

Teil on vaja peene otsaga pintsette või puugieemaldusvahendit ja antiseptikut. Neid müüakse enamikus apteekides, loomakliinikutes ja lemmikloomapoodides.

Samm 1

Haarake puugist pintsettidega võimalikult naha lähedalt.

Samm 2

Tõmmake puuki aeglaselt ülespoole, kuid jälgige, et puuk katki ei läheks.

Samm 3

Seejärel hävitage puuk.

Samm 4

Puhastage hammustuskoht seebiveega ja antiseptikuga.

Kui mõni nädal pärast puugi eemaldamist muutub enesetunne kehvemaks ja ilmnevad sümptomid, pöörduge arsti poole ja mainige puugihammustust.

Leia kliinik

Lisateave

 Lisateave puukentsefaliidi kohta:

Viited

  1. Terviseamet https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused/inimesele/puukidega-levivate-nakushaiguste-valtimine accessed 09/04/21
  2. WHO, https://www.who.int/immunization/diseases/tick_encephalitis/en/ accessed 24/03/20
  3. WHO, https://www.who.int/ith/diseases/tbe/en/ accessed 30/03/20
  4. WHO, https://www.who.int/ith/vaccines/tbe/en/
  5. Joachim Hombach, Alan D.T. Barrett, Herwig Kollaritsch, 59 – Tickborne Encephalitis Vaccines, Editor(s): Stanley A. Plotkin, Walter A. Orenstein, Paul A. Offit, Kathryn M. Edwards, Plotkin’s Vaccines (Seventh Edition), Elsevier, 2018, p. 1089.e5, ISBN 9780323357616, https://doi.org/10.1016/B978-0-323-35761-6.00059-6
  6. Terviseamet https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused/inimesele/puukidega-levivate-nakushaiguste-valtimine accessed 09/04/21